Düsplaasia leonbergeritel.

Düsplaasia võib esineda kõikidel koertel, kuid sagedamini on seda suurt ja ülisuurt kasvu tõukoertel. Haiguse tekkes mängivad suurt rolli nii pärilikkus kui keskkonnategurid. Viimastest olulisemad on õige toitumine ja füüsiline koormus. Kuna düsplaasia tekib tavaliselt veel kasvaval koeral, siis kõige ohtlikumaks peetakse ülekaalu ja liigset koormust. Ehk siis tuleks jälgida, et noort koera ei sunnita füüsilisele pingutusele, ta saab puhata alati vastavalt oma soovile, ta saab kvaliteetset toitu ning tema kehakaal on kontrolli all. Eristatakse puusa- ja küünarliigese düsplaasiat. Puusaliigese puhul seisneb haigus selles, et reieluu pea, mis peaks täpselt sobituma puusanapa sisse, asetub seal liiga lõdvalt, kas siis teda kinnitavate sidemete lõtvuse või luu ebaõige kuju tõttu. Selline ebaõige seos reie-ja puusaluu vahel põhjustab ajapikku nii olemasoleva luukoe kahjustusi ja uue luukoe kasvu. Küünarliigese düsplaasiat põhjustavad erinevad degeneratiivsed muutused küünarliigeses. Düsplaasial eristatakse ägedat ja kroonilist vormi. Esimene tekib alla 1-a. kutsikatel ja teine täiskasvanud koeral. Äge faas avaldub puusadüsplaasia puhul äkki tekkivas tugevas tagajalgade lonkes ja valulikkuses jala taha painutamisel. Täiskasvanud koertel tekivad haigustunnused aeglaselt ja avalduvad liigeste kanguses – koer ei saa astuda pikki samme. Olenevalt düsplaasia raskusastmest on sümptomid rohkemal või vähemal määral väljendunud, tekitades valu liikumisel, liigeste „kangust“ peale lamamist, tahtmatust trepist üles liikuda või liikudes seal, tagajalad koos hüpates. Düsplaasia võib avalduda nii ühel kui mõlemal jäsemel.

Düsplaasiat diagnoositakse röntgenpildi alusel, mida hindab selleks Kennelliidu poolt volitatud arst. Arst määrab igal jäsemel eraldi düsplaasiaastme. Eestis on kasutusel FCI düsplaasia hindamise süsteem (A, B, C, D, E), kus A tähistab tervet liigest, B peaaegu normaalset liigest, C kerget düsplaasiat, D keskmist ja E rasket düsplaasiat. Küünarliigese düsplaasiat tähistatakse numbritega 0, 1, 2 ja 3, kus 0 on normaalne liiges.

Düsplaasia ravi võib seisneda nii ravimitega põletiku ja valulikkuse mahasurumises koos toitumise ja füüsilise koormuse jälgimisega kui kirurgilises vahelesekkumises. Samuti on väga kasulikud ujumine ja massaaž.

Eestis on EKL andmetei 2011 aasta seisuga registreeritud 124 leonbergerit. Nende seas on koeri, kes on Eestis sündinud, kuid välja müüdud. Samuti koeri, kes tegelikult kunagi Eestis pole elanud, kuid mis iganes põhjustel on omanikud pidanud vajalikuks nad siia registrisse kanda. Düsplaasiatesti tulemusi on kirjas 51-l koeral ehk 41,1% koertest on uuritud. Lisaks 2 koera, kellel on uuring teostatud, aga tulemust pole. Samuti 1 koer, kellele on uuring teostatud kahel korral. Uuringute tulemused jagunevad järgnevalt:

Puusad.
A - 35 koera;
B - 10 koera;
C - 2 koera;
D - 3 koera;
E - 1 koer.

Küünarliigesed.
0 - 44 koera;
1 - 6 koera;
2 - 1 koer.