Käes on kevad ja tõenäoliselt kohe-kohe saabumas suurem karvavahetuse aeg. Seetõttu on paslik meelde tuletada mõned põhitõed leonbergeri karvahooldusest.
Leonbergeri kutsikat tuleb juba väikesest peale harjutada kammimisega. Kutsikakarv on pehme ja pulstuv ning vajab rohkem hoolt kui täiskasvanud koera karv. Erilist tähelepanu tuleks pöörata karvahooldusele esimese suurema karvavahetuse ajal, mis tavaliselt toimub umbes koera 9-12 kuu vanuses. Kammides oma koera, saavutate te hea kontakti ka loomaga, ta õpib seda protseduuri nautima.

Kuna leonbergeril on pehme aluskarv ja pikk pealiskarv, tuleks kammida erilise hoolega, mitte ainult karva pealmist kihti siludes. Karva peab sügavuti põhjani kammima sentimeetri haaval, siis saab nahk hingata. Karv on korralikult kammitud, kui kamm käib kergelt läbi kogu karva, kuhugi takerdumata ning karva lahku tõmmates on võimalik näha koera nahka. Tähelepanu tuleks pöörata ka kõhualuse karva ja nö kaenlaaluste kammimisele, eriti koertel, kes viibivad palju õues- neil tekib kõhu- ja kaenla alla kergesti villapusasid, samuti takerdub karvadesse tihtipeale oksaraage ja muud prahti.

Kammides vaadake hoolega ka koera nahka, ega tal ei ole tekkinud kõõma, ega tal pole kirpe või muid soovimatuid satikaid. Naha olukorrale peab kõrgendatud tähelepanu pöörama soojal ja niiskel ajal (nt suvel, kui koer käib ujumas), kuna see tekitab soodumust hauduma minekuks ja on soodus pinnas mädase nahapõletiku ehk hot spoti tekkeks.

Kammima peab rahulikult ning endale selleks tööks aega võtma. Muutudes ise kärsituks ning närviliseks muutub selliseks ka koer. Omades pikka meelt ja kannatlikkust saate endale peagi sellise koera, kes kammi nähes ise kohale tatsab ja pikali heidab, oodates mõnusat äraolemist.

Täiskasvanud koera karva soovitatakse kammida vähemalt korda nädalas. Kuid see pole kindel reegel, sest on loomi kelle kasukas e. karvastruktuur on tugevam ning nad püsivad ka kauem kammimata kaunid. See ei kehti karvavahetuse perioodi kohta, mille jooksul tuleb koera kammida vastavalt vajadusele tõenäoliselt sagedamini. Nahk saab hingata, samuti saab koer hea välimuse. Teil endal on ilus koera vaadata, mõnus katsuda ning võõrad imetlevad teda. Koeral, kelle karv on kauaks kammimata jäetud, võib tekkida sügelus, ta püüab seda ise näkitsemise ja kratsimisega leevendada. Tulemuseks võib olla näritud kasukas ning suure lakkumise ja näksimise korral halvemal juhul kole nahapõletik.

Pikakarvalise koera kammimisel õigustavad end rohkem pikkade piidega kammid, lühikarvaliste kasuka hoolduseks sobib pigem lühema piiga kamm või koguni kraas. Kodus võiks olemas olla mitu erinevat kammi- kergeks kasukahoolduseks kraas, sügavuti kammimiseks ja karvavahetuse ajaks pikema piiga kamm.